KINGI RAAMATUKOGULE RAAMAT!
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kutsub lugemisaastal kõiki lugejaid üles kinkima oma kodukandi raamatukogule üht äsjailmunud raamatut. See on heategu, millega saab kogeda kinkimisrõõmu ja pakkuda paljudele teistele lugemismõnu. Kinkides raamatukogule, teeme kingituse korraga paljudele. Üheskoos muudame rikkamaks kohalike raamatukogude lugemisvaliku ja suuremaks avastamisrõõmu, mida kirjasõna pakkuda võib.
Lugemisaasta üks peamisi eesmärke on tuletada meelde, et lugemine on nauding. Eestis armastatakse lugeda ja üks koht, kust huviline lugemisvara saab, on raamatukogu. On imetlusväärne, et raamatukogudesse tullakse üha rohkem ja tihedamini ning juba mõnda aega on lugemishuvi Eestis taas tõusuteel. 2009. aastal külastati ainuüksi rahvaraamatukogusid 6,4 miljonit korda ja sealt laenati 12 miljonit trükist, mis võrreldes varasemaga on ligi kümme protsenti enam. Samal aastal vähenes riigi toetus kogude täiendamiseks ligi veerandi võrra ja ka enamus omavalitsusi ei suutnud oma osalust trükiste ostmiseks suurendada. Ühe aasta jooksul ilmub Eestis üle 4 000 raamatu, millest tavapäraselt jõuab külaraamatukokku kümnendik, lugemisaastal kardetavasti tunduvalt vähem. Olgu aasta milline tahes, ikka leidub igas raamatukogus usinaid lugejaid. Raamatukokku tullakse ka vaatamata hõrenevatele uudiskirjanduse riiulitele ja pikenevatele lugemisjärjekordadele.
Kui oled valmis raamatukogule mõne äsjailmunud raamatu kinkima, siis pea nõu raamatukoguhoidjaga, et välja selgitada, millist raamatut hädasti vaja või ehk on see raamat juba kingitud. Et kinkimisrõõmu tulevastele põlvedele jäädvustada, võiks kinkija omakäeliselt kirjutada raamatusse pühenduse, et ka tulevased lugejaid teaksid, et tegemist on kingitusega.
Raamatukogud jäävad tänuga ootama uusi raamatuid, kõiki seniseid ja uusi lugejaid!
Teeme oma raamatukogule kingituse ja saame üheskoos rikkamaks!
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Üleskutse on heaks kiidetud 446 osaleja poolt üldkoosolekul 3. märtsil 2010. a.
Luunja Raamatukogule kingituse tegemiseks palun võtke raamatukogu töötajatega ühendust. Nii saab raamatukogu väärtusliku ja vajaliku kingituse.
reede, 26. märts 2010
reede, 19. märts 2010
"Mõisa aias hõisata..." esitlus 6. aprillil kl 15.30
Kutse käsitöönäitusele
Olete oodatud Luunja Raamatukokku Targu Talita ja OÜ GreenStep korraldatud poekottide kaunistamise võistluse tulemustega tutvuma.
Näitus on avatud 17.-31.märtsini raamatukogu lahtiolekuaegadel.
Tule uuri ja tee järgi!
Näitus on avatud 17.-31.märtsini raamatukogu lahtiolekuaegadel.
Tule uuri ja tee järgi!
reede, 12. märts 2010
Märtsi uudiskirjanduse tutvustus
Luunja valla raamatukogude uudiskirjandus märtsis
Koostaja: Ille Edenberg, Kavastu Raamatukogu juhataja
Ilukirjandus
Anti Saar „Tekste siledast ruumist”
Proosakogu tegeleb lühijuttude vormis autorile juba varasemalt omaste teemadega: kirjasõna tinglikkus, mälestuste konstrueeritus, loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse olulisus.
Leidumus: Kavastu, Lohkva ja Luunja raamatukogu
Mati Soonik „Tiivaripsutus”
Keskea lävel leiab kahe lapse isa ja kaheksa aastat vabaabielus elanud mees, et ta sarved on maha jooksmata ning väike tiivaripsutus võiks muuta halliks kippuva elu huvitavamaks.
Leidumus: Kavastu, Lohkva ja Luunja raamatukogu
Sigrid Undset
„Proua Marta Oulie. Truu abikaasa”
Romaani kandvaks teemaks on armastus ja truudus, peategelaste soov olla ühtaegu truu abikaasa ja iseseisev naine.
Leidumus: Luunja ja Lohkva raamatukogu
Tuule Lind „Päev algab öösel”
Rabas marjul käies kaotab Eva sõbranna silmist ja eksib ning satub ekseldes soosaarel peatuva ajakirjaniku juurde. Lahvatav armulugu muudab keeruliseks Eva peatse abiellumise, kuid ootamatu tragöödia loksutab kõik vanasse rööpasse.
Leidumus: Kavastu raamatukogu
Aino Praakli „Tädi Maali jutud”
Tädi Maali jutud on lood matsi ja inteligentsi kokkupõrkest.
Leidumus: Luunja raamatukogu
Gayle Wilson „Enesetapuklubi”
Jõude käed on saatana mängumaa...
Jõude mõtted – eriti nutikad – võivad olla midagi enamat...
Leidumus: Kavastu raamatukogu
Tommy Hellstein „Läheduseni on pikk tee”
Paarisuhe ei ole kunagi kerge ega valutu. Kumbki pool toob suhtesse kaasa oma mineviku alates lapsepõlvest, kõik oma isiksuse eripärad ühes valguse ja varjudega.
Leidumus: Luunja raamatukogu
Alexander Puškin „Jevgeni Onegin” 4CD
Armastus ei tarvitse otsa saada.
Leidumus: Luunja raamatukogu
Nirti „Ja anna meile andeks meie võlad....”
Koduvägivald, alkohoolikust isa, allaheitlik ema, koledad pruunid onud köögilaua taga ja väike tüdruk oma pisut suurema õega sellesama laua all – selline on lapsepõlvepildike peategelase Liliti tavalisest õhtupoolikust.
Leidumus: Kavastu, Lohkva ja Luunja raamatukogu
Nicole Krauss „Armastuse ajalugu”
Neljateistkümneaastane Alma Singer üritab leida rohtu ema üksilduse ravimiseks.
Leidumus: Lohkva raamatukogu
Eva Ibbotson ”Kiilivõrendik”
Lugu 11-aastasest Tally Hamiltonist, kes Teise maailmasõja
hakul kodust Londonist kauges maanurgas asuvasse internaati saadetakse.
Leidumus: Kavastu raamatukogu
Ajalugu ja aimekirjandus
Ian Baxter „Komandant”
Auschwitzi komandant Rudolf Höss juhatas laagrit selle rajamisest kuni lõpliku kujunemiseni Euroopa kõige tõhusamaks hukkamiskeskuseks.
Leidumus:Lohkva raamatukogu
Sofi Oksanenen, Imbi Paju „Kõige taga oli hirm”
Eesti ja Soome asjatundjad kirjutavad Nõukogude Liidu hirmutusvõtete
mõjust Eestile ja eestlastele.
Leidumus: Kavastu, Lohkva ja Luunja raamatukogu
Mart Laar „101 Eesti ajaloo sündmust”
Raamat algab esimeste inimeste jõudmisest Eesti alale ja lõpeb meie lähimineviku sündmustega nagu Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATO-sse.
Leidumus: Lohkva ja Luunja raamatukogu
Chris Robinson „Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel : Eesti animatsiooni lugu”
Leidumus: Lohkva raamatukogu
Musial Bogdan „Sihikul oli Sakasmaa”
Esimest korda kirjeldab saksa-poola ajaloolane B. Musial uusimate arhiivileidude valguses Kremli sõjaplaane Lääne vastu.
Leidumus: Lohkva raamatukogu
MICHAEL WINTERHOFF „Kuidas meie lastest kasvavad türannid”
Kas meie lastelt on röövitud lapsepõlv ning mil viisil mõjutab see nende käitumist.
Leidumus: Luunja raamatukogu
Lastekirjandus
Ruth Brown „Liisu: tuletorni kass”
Kas kass Liisul õnnestub päästa oma poeg tormise mere käest?
Leidumus: Kavastu raamatukogu
Jaan Tangsoo „Vahva jänes Tillu”
Minavormis jutustus väikse kääbusküüliku Tillu elust
Leidumus: Lohkva ja Luunja raamatukogu
Krista Kumberg „Autopõnn Anto ja uus tüdruk”
Ühel päeval tuli Anto lasteaeda uus tüdruk. Tal oli ainult üks ratas, aga oma ainsa rattaga oskas ta teha midagi niisugust, millega keegi teine hakkama ei saanud.
Leidumus: Luunja raamatukogu
Natalja Šepilova „Male kuningriik”
Selgete seletuste, huvitavate illustratsioonide ja täpsete joonistega «Male kuningriik» on arukas teejuht malemängu aabitsatõdede juurde.
Leidumus: Luunja raamatukogu
Aimee Beekman „Unenägude lõvi”
Jutt väikesest kurvast poisist Brunost, kes on elanud üle vanaisa kaotuse.
Leidumus: Kavastu, Lohkva ja Luunja raamatukogu
Koostaja: Ille Edenberg, Kavastu Raamatukogu juhataja
Ilukirjandus
Anti Saar „Tekste siledast ruumist”
Proosakogu tegeleb lühijuttude vormis autorile juba varasemalt omaste teemadega: kirjasõna tinglikkus, mälestuste konstrueeritus, loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse olulisus.
Leidumus: Kavastu, Lohkva ja Luunja raamatukogu
Mati Soonik „Tiivaripsutus”
Keskea lävel leiab kahe lapse isa ja kaheksa aastat vabaabielus elanud mees, et ta sarved on maha jooksmata ning väike tiivaripsutus võiks muuta halliks kippuva elu huvitavamaks.
Leidumus: Kavastu, Lohkva ja Luunja raamatukogu
Sigrid Undset
„Proua Marta Oulie. Truu abikaasa”
Romaani kandvaks teemaks on armastus ja truudus, peategelaste soov olla ühtaegu truu abikaasa ja iseseisev naine.
Leidumus: Luunja ja Lohkva raamatukogu
Tuule Lind „Päev algab öösel”
Rabas marjul käies kaotab Eva sõbranna silmist ja eksib ning satub ekseldes soosaarel peatuva ajakirjaniku juurde. Lahvatav armulugu muudab keeruliseks Eva peatse abiellumise, kuid ootamatu tragöödia loksutab kõik vanasse rööpasse.
Leidumus: Kavastu raamatukogu
Aino Praakli „Tädi Maali jutud”
Tädi Maali jutud on lood matsi ja inteligentsi kokkupõrkest.
Leidumus: Luunja raamatukogu
Gayle Wilson „Enesetapuklubi”
Jõude käed on saatana mängumaa...
Jõude mõtted – eriti nutikad – võivad olla midagi enamat...
Leidumus: Kavastu raamatukogu
Tommy Hellstein „Läheduseni on pikk tee”
Paarisuhe ei ole kunagi kerge ega valutu. Kumbki pool toob suhtesse kaasa oma mineviku alates lapsepõlvest, kõik oma isiksuse eripärad ühes valguse ja varjudega.
Leidumus: Luunja raamatukogu
Alexander Puškin „Jevgeni Onegin” 4CD
Armastus ei tarvitse otsa saada.
Leidumus: Luunja raamatukogu
Nirti „Ja anna meile andeks meie võlad....”
Koduvägivald, alkohoolikust isa, allaheitlik ema, koledad pruunid onud köögilaua taga ja väike tüdruk oma pisut suurema õega sellesama laua all – selline on lapsepõlvepildike peategelase Liliti tavalisest õhtupoolikust.
Leidumus: Kavastu, Lohkva ja Luunja raamatukogu
Nicole Krauss „Armastuse ajalugu”
Neljateistkümneaastane Alma Singer üritab leida rohtu ema üksilduse ravimiseks.
Leidumus: Lohkva raamatukogu
Eva Ibbotson ”Kiilivõrendik”
Lugu 11-aastasest Tally Hamiltonist, kes Teise maailmasõja
hakul kodust Londonist kauges maanurgas asuvasse internaati saadetakse.
Leidumus: Kavastu raamatukogu
Ajalugu ja aimekirjandus
Ian Baxter „Komandant”
Auschwitzi komandant Rudolf Höss juhatas laagrit selle rajamisest kuni lõpliku kujunemiseni Euroopa kõige tõhusamaks hukkamiskeskuseks.
Leidumus:Lohkva raamatukogu
Sofi Oksanenen, Imbi Paju „Kõige taga oli hirm”
Eesti ja Soome asjatundjad kirjutavad Nõukogude Liidu hirmutusvõtete
mõjust Eestile ja eestlastele.
Leidumus: Kavastu, Lohkva ja Luunja raamatukogu
Mart Laar „101 Eesti ajaloo sündmust”
Raamat algab esimeste inimeste jõudmisest Eesti alale ja lõpeb meie lähimineviku sündmustega nagu Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATO-sse.
Leidumus: Lohkva ja Luunja raamatukogu
Chris Robinson „Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel : Eesti animatsiooni lugu”
Leidumus: Lohkva raamatukogu
Musial Bogdan „Sihikul oli Sakasmaa”
Esimest korda kirjeldab saksa-poola ajaloolane B. Musial uusimate arhiivileidude valguses Kremli sõjaplaane Lääne vastu.
Leidumus: Lohkva raamatukogu
MICHAEL WINTERHOFF „Kuidas meie lastest kasvavad türannid”
Kas meie lastelt on röövitud lapsepõlv ning mil viisil mõjutab see nende käitumist.
Leidumus: Luunja raamatukogu
Lastekirjandus
Ruth Brown „Liisu: tuletorni kass”
Kas kass Liisul õnnestub päästa oma poeg tormise mere käest?
Leidumus: Kavastu raamatukogu
Jaan Tangsoo „Vahva jänes Tillu”
Minavormis jutustus väikse kääbusküüliku Tillu elust
Leidumus: Lohkva ja Luunja raamatukogu
Krista Kumberg „Autopõnn Anto ja uus tüdruk”
Ühel päeval tuli Anto lasteaeda uus tüdruk. Tal oli ainult üks ratas, aga oma ainsa rattaga oskas ta teha midagi niisugust, millega keegi teine hakkama ei saanud.
Leidumus: Luunja raamatukogu
Natalja Šepilova „Male kuningriik”
Selgete seletuste, huvitavate illustratsioonide ja täpsete joonistega «Male kuningriik» on arukas teejuht malemängu aabitsatõdede juurde.
Leidumus: Luunja raamatukogu
Aimee Beekman „Unenägude lõvi”
Jutt väikesest kurvast poisist Brunost, kes on elanud üle vanaisa kaotuse.
Leidumus: Kavastu, Lohkva ja Luunja raamatukogu
neljapäev, 4. märts 2010
Tartumaa raamatukoguhoidjad ulatavad lugemishuvilistele oma terekäe
... et üle iga TARTUMAALASE koduukse läve astuks LUGEMISAASTA
oma lastele
kavatsen ma ka õpetada et
raamatut ei tohi karta
vaid peab austama
eestlane on raamaturahvas
laulurahvas ja murdmaasuusarahvas ja raamaturahvas
ja raamat peab su sõbraks saama
kui tahad elus
kaugele
jõuda
/ Indrek Koff /
Aasta 2010 on kuulutatud LUGEMISAASTAKS.
LUGEMISAASTA eesmärk on tuletada meelde, et LUGEMINE on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Iga uut raamatut lahti tehes jälgime autori mõttelendu ja meile avaneb uus maailm. Loetu poeb tasa-tasa hingesoppidesse, raamatutegelased hakkavad elama oma elu ja kutsuvad märkamatult enesega kaasa uude maailma.
LUGEMISAASTAT on vaja selleks, et loetaks ise rohkem, et osataks oma lastele ette lugeda, et raamatust saaks igaühe kaaslane elus. Pealegi on LUGEMINE üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest –raamatukogude kasutamise eest ei küsita raha.
LUGEMISAASTA on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe.
Kõik Tartumaa raamatukogud ulatavad lugemishuvilistele oma terekäe.
”Et me kõik saaksime sellise riigi, milles tahaksime elada, tuleb tõesti ja palju lugeda, ühest aastast ei piisagi. Alustamiseks võibolla siiski...” arvab kirjanik Karl Martin Sinijärv.
Hele Ellermaa ja Aasa Sulg
oma lastele
kavatsen ma ka õpetada et
raamatut ei tohi karta
vaid peab austama
eestlane on raamaturahvas
laulurahvas ja murdmaasuusarahvas ja raamaturahvas
ja raamat peab su sõbraks saama
kui tahad elus
kaugele
jõuda
/ Indrek Koff /
Aasta 2010 on kuulutatud LUGEMISAASTAKS.
LUGEMISAASTA eesmärk on tuletada meelde, et LUGEMINE on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Iga uut raamatut lahti tehes jälgime autori mõttelendu ja meile avaneb uus maailm. Loetu poeb tasa-tasa hingesoppidesse, raamatutegelased hakkavad elama oma elu ja kutsuvad märkamatult enesega kaasa uude maailma.
LUGEMISAASTAT on vaja selleks, et loetaks ise rohkem, et osataks oma lastele ette lugeda, et raamatust saaks igaühe kaaslane elus. Pealegi on LUGEMINE üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest –raamatukogude kasutamise eest ei küsita raha.
LUGEMISAASTA on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe.
Kõik Tartumaa raamatukogud ulatavad lugemishuvilistele oma terekäe.
”Et me kõik saaksime sellise riigi, milles tahaksime elada, tuleb tõesti ja palju lugeda, ühest aastast ei piisagi. Alustamiseks võibolla siiski...” arvab kirjanik Karl Martin Sinijärv.
Hele Ellermaa ja Aasa Sulg
kolmapäev, 3. märts 2010
Ingli ja Martti lugudega kirjandushommik Luunja Keskkoolis
Ingli ja Martti lugudega kirjandushommik Luunja Keskkoolis
25. veebruari hommikul kl 10.00 olid kõik algklasside lapsed tulnud kooli aulasse kohtuma kirjanike Kerttu Soansi ja Tiia Kõnnussaarega. Lapsed olid rõõmsad ja ootusärevil.
Kerttu Soans rääkis kohaletulnuile, et raamatu kirjutamiseks peab kõigepealt olema mõte. Seejärel kirjutab kirjanik teksti ja kunstnik teeb sinna juurde illustratsioonid. Lapsed kuulasid väga tähelepanelikult kuidas toimub illustratsioonide tegemine arvutil.
Üldise raamatuloomise jutuga jõuti kahe kirjaniku ühistööni - Ingli ja Martti lugudeni. Selle raamatu näol on tegemist tirelraamatuga, kus ühest kaanest algab K. Soansi raamat “Ingli kübaratrikk” ja teisest kaanest Tiia Kõnnusaare "Martti ja Kuldtiib". Kirjanikud suhtlesid omavahel ja rääkisid kuidas just sellised jutud kaante vahele said. Saime teada, et on hea, kui keegi peale autori veel teksti läbi loeb. Tiia Kõnnussaart aitas tema poeg Martin tänu kellele Kuldtiib üldse raamatusse jõudis. Sageli ei tea ka kirjanik ise, kuidas täpselt tegelastel raamatus läheb. Lapsed kuulasid ja jälgisid päris tasa.
Tiia Kõnnussaar luges raamatust ette katkendi, kus Kuldtiib ilmub Martti ellu.
Seejärel esitas Kerttu Soans loo "Kübaratrikiöö".
Ülejäänud Ingli ja Martti juhtumisi tuleb igaühel ise lugeda.
Meile lubatud 45 minutit oli märkamatult ümber saamas. Kirjanikud andsid lastele
võimaluse küsida ja uurida. Lapsed said teada, et kirjanikel on mõttes
juba uus ühistöö. Millise kuju see lõpuks saab, ei tea täpselt veel keegi…
Aitäh külalistele südamliku ja rõõmsa kohtumise eest!
Aitäh pr Tiina Tuvile Luunja Keskkoolist ja pr Aasa Sulele Melliste Raamatukogust abi eest kirjandushommiku organiseerimisel ja läbiviimisel!
25. veebruari hommikul kl 10.00 olid kõik algklasside lapsed tulnud kooli aulasse kohtuma kirjanike Kerttu Soansi ja Tiia Kõnnussaarega. Lapsed olid rõõmsad ja ootusärevil.
Kerttu Soans rääkis kohaletulnuile, et raamatu kirjutamiseks peab kõigepealt olema mõte. Seejärel kirjutab kirjanik teksti ja kunstnik teeb sinna juurde illustratsioonid. Lapsed kuulasid väga tähelepanelikult kuidas toimub illustratsioonide tegemine arvutil.
Üldise raamatuloomise jutuga jõuti kahe kirjaniku ühistööni - Ingli ja Martti lugudeni. Selle raamatu näol on tegemist tirelraamatuga, kus ühest kaanest algab K. Soansi raamat “Ingli kübaratrikk” ja teisest kaanest Tiia Kõnnusaare "Martti ja Kuldtiib". Kirjanikud suhtlesid omavahel ja rääkisid kuidas just sellised jutud kaante vahele said. Saime teada, et on hea, kui keegi peale autori veel teksti läbi loeb. Tiia Kõnnussaart aitas tema poeg Martin tänu kellele Kuldtiib üldse raamatusse jõudis. Sageli ei tea ka kirjanik ise, kuidas täpselt tegelastel raamatus läheb. Lapsed kuulasid ja jälgisid päris tasa.
Tiia Kõnnussaar luges raamatust ette katkendi, kus Kuldtiib ilmub Martti ellu.
Seejärel esitas Kerttu Soans loo "Kübaratrikiöö".
Ülejäänud Ingli ja Martti juhtumisi tuleb igaühel ise lugeda.
Meile lubatud 45 minutit oli märkamatult ümber saamas. Kirjanikud andsid lastele
võimaluse küsida ja uurida. Lapsed said teada, et kirjanikel on mõttes
juba uus ühistöö. Millise kuju see lõpuks saab, ei tea täpselt veel keegi…
Aitäh külalistele südamliku ja rõõmsa kohtumise eest!
Aitäh pr Tiina Tuvile Luunja Keskkoolist ja pr Aasa Sulele Melliste Raamatukogust abi eest kirjandushommiku organiseerimisel ja läbiviimisel!
Tellimine:
Postitused (Atom)